Akvaarium elavdab bürood ja maandab kiire elurütmiga töötajate stressi.

Kaladega akvaarium büroos või kodus elavdab ruumi ja maandab kiire elurütmiga inimeste stressi. Akvaariumid jagunevad magevee- ja soolavee- ehk mereakvaariumideks. Levinumad on mageveeakvaariumid, kuid viimasel ajal on OÜ Alatok juhataja Mare Kiviranna sõnul huvi suurenenud ka mereakvaariumide vastu.

Kuigi mereakvaariumide juurde kuulub enam tehnikat, mistõttu on nad kallimad, saab Akvaariumistuudio OÜ hooldaja Anton Belokobõtovi sõnul meres elavate kirevamate kalade tõttu kenama tulemuse.


Valmisakvaariume on saada pea igas mõõdus, 3-liitrisest kuni 900-liitriseni. Kiviranna sõnul pannakse büroodesse tavaliselt 200-liitrised ja suuremad akvaariumid. Ruumi ja akvaariumi suhet on raske täpselt öelda, võib panna lauanurgale ümmarguse akvaariumi või seina äärde suure akvaariumi, ütleb Kivirand.

Akvaariumi peab paigutama nii, et see ei saaks otsest päikesevalgust, sest muidu võivad tekkida vetikad. Ka ei tasu panna akvaariumi suitsunurka või välisukse kõrvale. Kui jääb väga käidavasse kohta, ei sobi liiga arglikud kalad, nentis Kivirand. Ta hoiatab aga akvaariumisse liiga paljude elanike panemise eest, sest sel juhul tekib vette palju jääkaineid ja vesi reostub kiiresti.

Väikese valmisakvaariumi võib kätte saada juba saja krooniga, kuid kallimate hinnad ulatuvad paarikümne tuhande kroonini. Näiteks 26 000 krooni eest saab endale soetada 500-liitrise mereakvaariumi.

Koju või büroosse sobiva akvaariumi võib ka tellida, kuid Belokobõtovi sõnul on sellel mõtet vaid suuremate akvaariumide puhul, sest väiksemate ehitamine läheb valmisakvaariumidest kallimaks.

Tellimusena tehtud akvaariumi hind sõltub põhiliselt akvaariumi kõrgusest. Mida kõrgem, seda paksemat klaasi tuleb akvaariumi ehitamisel kasutada ja seda rohkem see maksma läheb. Poole meetri kõrgune ja 200-liitrine akvaarium maksab 1900 krooni.

Olenevalt akvaariumist võib osta juurde ka tehnikat, näiteks filter, soojendi ja lambid.
Akvaariumi täitmine kalade ja taimestikuga on väga individuaalne. Kiviranna sõnul peaks 160-liitrise akvaariumi koos vajaliku tehnika, taimede ja kaladega kätte saama umbes 4000 krooniga.

Akvaariumi hooldamise sagedus sõltub akvaariumi tüübist. Mageveeakvaariumi hooldatakse tavaliselt korra nädalas, mereakvaariumi tuleb hooldada veelgi sagedamini. Belokobõtovi sõnul saab akvaariumile paigaldada ka 1500 krooni maksva süsteemi, mis vett pidevalt vahetab, ja seega tahab akvaarium vähem hoolt.
Inimene tahab vaheldust. Peale suuremat remonti või ehitust vahetuvad mõned esemed, mööbel, värvid seintel. Täiesti uue ilme eluruumile või kontorile annab akvaarium. Teine keskkond, teistsugused elanikud. Värviline, toimekas seltskond, alati nauditav jälgida!

Akvaarium sobib ideaalselt valgustama kõige pimedamat nurka. Sama edukalt saab eraldada mistahes ruumiosa. Näiteks kööginurka elutoast või kaminaruumist. Huvitavalt mõjub veealune maailm magamistoa vaheseinas, osana vannitoast või sauna eesruumist. Võimalusi on mitmeid.
Akvaarium peaks olema piisavalt suur(100-400l). Soovitavalt mitte liiga kõrge ega kitsas. Mahtu saab suurendada pikkusesse. Olenevalt akvaariumi sisust, saab kasutada erinevat valgust. Värvilise valgusega saab luua lisaefekti.



Vastavalt ruumi suurusele ja otstarbele saab tänapäeval edukalt akvaariume lasta teha oma mõõtude järgi. Vorm ei tohiks siiski olla liiga keerukas, mõttetute soppidega. Näiteks klaasist saapasse võib ju kalad ujuma lasta, kuid kindlasti pole neil seal hea elada. Klassikaline risttahukas on end läbi aegade kõige enam õigustanud. Hea kaladel ujuda, kergem keskkonda kujundada, lihtsam korras hoida. Eest kumer klaas annab ruumilisust juurde, kuid samas ka moonutab, olenevalt vaatenurgast. Kitsastes oludes õigustab ennast nurgaakvaarium. Vastavalt soovile on valida eest kumera klaasiga või lõigatud nurkadega mudeli vahel.

Kalade tegevus peaks vaataja suhtes toimuma enam-vähem silmade kõrgusel. Nii saab parima mulje veealusest elust. Puhkenurgas tuleks arvestada istuva inimesega, koridoris või ühiskondlikus hoones, näiteks pangas, seisva inimese järgi.

Ruumi keskel on akvaarium ümberringi vaadeldav ja nauditav. Inimesele hea, mitmetele kaladele mitte parim. Osa kalu eelistab hämarust ja varju, vaikset ja rahulikku ümbrust. Neile on avatud ruum ja pidev inimeste liikumine klaasi taga kindlasti häirivaks faktoriks. Sellisel juhul tuleks valida rohkem stressi taluvad kalad. Näiteks kuldkalade erinevad tõud või erinevad ahvenalised taluvad avatud ümbrust vägagi hästi. Nad naudivad vaba ujumisruumi ja suhtlevad sageli ka inimesega läbi klaasi meelsasti! Ühtlasi on suured, värvilised ja liikuvad objektid väga dekoratiivsed igas ruumis.

Arglikele kaladele sobiks rohkem tumedama taustaga, hajutatud valguse ja varjepaikadega akvaarium. Miks mitte kujundada akvaariumi ümbruski toalilledega põnevaks ja mõnusaks looduse nurgaks!

Osa dekoratiivkaladest on aretatud vaatamiseks ülevalt. Väikesesse basseini talveaias sobivad hästi värvikirevad karpkalad ehk koid, nagu neid jaapanipäraselt kutsutakse ja kuldkalad. Nende tõud on ka seda arvestades aretatud. Veealuse värvilise kohtvalgusega annab põnevust lisada.

Akvaarium võib olla ka ainult taimede päralt. Väga huvitavaid maastikke saab kujundada erineva rohelise tooni ja faktuuriga taimedest. Madalamaid — kõrgemaid taimi kombineerides kivide ja puujuurikatega, asetades neid eri tasanditele, lisades värvilisi lehti, saame elusa maastikumaali! Lisaks silmailule peavad taimed disainitud kohal ka kasvama ja end hästi tundma! See on tõeline kunst! Akvadisainis peetakse kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi. The International Aquatic Plants Layout Contest -2007 tööde esitamise viimane tähtaeg on 31 mai. Aga see on omaette teema.

Mitmed veetaimed õitsevad väga kaunilt, kuid õied avanevad sageli veepinna kohal. Tavaakvaariumis läheb ilu kaduma, sest valgusti ja veepinna vahel on vaid mõni sentimeeter. Seepärast paljud ei teagi kui ilusti meile tuttavad veetaimed õitseda oskavad! Sama kehtib ka ujutaimede kohta. Seda viga on kerge parandada kui projekteerida akvaarium juba vastava lisaruumiga.

Viimase kümnekonna aasta jooksul on jõudsalt arenenud huvi mereakvaariumi vastu. Elu soolases vees on mitmekesisem, värvilisem ja omapärasem kui magedas vees, ent samas ka tunduvalt keerukamate seostega ja haavatavam. See on akvaristika kõrgem pilotaaž! Kahtlemata ahvatlevad kirkad värvid, kuid siin peavad peremehel olema sügav huvi ja toekas rahakott,et mereakvaarium kaunina püsiks.

Planeerides akvaariumi oma elamisse, oleks kasulik eelnevalt konsulteerida kogenud akvaristiga või vähemalt tutvuda veealuse elu spetsiifikaga. Hoolitseda veeasukate eest pole keerukas, kuid nõuab siiski mõningaid teadmisi ja veidi kogemust. Alati saab nõu ja abi küsida kui omal tedmisi napib.

Akvaarium kaunistab suurepäraselt meie ümbrust, kuid ainult siis kui ta on korras ja kalad-taimed tunnevad end seal koduselt ja turvaliselt.